alabama

"Päriselt vaba", ütles Rousseau, "on see, kes soovib seda, mis on talle jõukohane, ja teeb seda, mida soovib."
Kas tõesti?
Teel Toompeale laulis üks poiss, kes ei olnud oluliselt must vanem "Sweet home Alabamat"-ta mängis endale saateks kitarri.
Pole halb.
Sel korral päästis ta mu päeva.
Taaskord olen ma veendunud, et halb muusika mõjub palju veenvamalt kui hea luule.
Halva muusika nautimiseks on vaja vaid meeleolu, aga head luuletused nõuavad rohkem armastust kirjatähtede vastu ja nende liikumise tunnetamist.
Muusika peale võib koer ka saba liigutama hakata.
Luule on aga eksklusiivselt inimestele, raskesti mõistetav, kuid kindlasti mitte halvem kui õnnestunud või ebaõnnestunud muusika.
Luuletuste kirjutamise juures on aga üks väga mõnus kaasnähe-nad annavad vabaduse, mida mõni saab muusikast ja keegi teine hoopis kunstist.
ja üleüldse teevad inimesed seda, mis neile jõukohane on.
Kuid ikkagi ma olen üllatunud, et muusika väljendusjõu kõrval on luule kuidagi nõrk.
Muusika on universaalsem-haarab rohkem inimesi.
Luuletused nõuavad süvenemist ja tegelikult ei tule sõnade valdamise kunst kahjuks.
Näiteks kohtusaalis või näitelaval ei pääse balalaika mängimisega......päris elus tuleb rääkida ka.

Ja see kes osavalt sõnu ritta seab---eks neid täisabasid usutakse rohkem ka.
Kahjuks või õnneks.

DORMIR

Kas keegi magama minnes on endalt küsinud kuhu ta täpselt läheb.
Täpselt nii nagu hingates ei tule pähe mõtet, et miks hingata ja kui sügavalt....välja arvatud siis kui sellele tähelepanu juhitakse.Kui minna magama, siis enamasti minnakse oma voodisse teki alla ja pea vajub patja (mis on eeldatavasti pehme).
Pipi Pikksukk magas tagurpidi, aga ma kahtlen üldse kas ta magas tegelikult.
Silmad vajuvad kinni.Hingamine aeglustub.Päevasündmused jooksevad nagu CNN-uudistekanalis flashbackina silme ees.Ja siis algabki veider teekond unenägude treileris.

Inimene on täiesti kaitsetu kõige kummalisemate unenäo-lavastuste ees.
Hommikul ärkab ta üles-ei mäleta tavaliselt mitte midagi.
Joob oma hommikukohvi.Või siis mitte.
Hakkab ASJU tegema.

Unenägu pakub nii palju võimalusi elamaks paralleelseid elusid.
Neid, mida päeval elada ei jõua.
Unenäos, kui autod on pargitud äärelinna majade ette ja tänavad on vahel hirmutavalt tühjad, siis (Mitte küll suurlinnades)suurem osa inimesi on pikali nagu vetikad ja vaatavad unenäofilme, mis on odavamad kui CC Plaza.

rezhissöör oled sina ise
operaator sina ise

tõlkija ja rekvisiitor
stsenarist

näitlejaid laenad tuttavate ,sõprade ja muude nähtud olevuste seast

ja siis kui sa seal lamad pikali nagu VETIKAS
hambad laiali

ei mõtle sa üldse unenägude peale, sest neid ei OLE JU OLEMAS

vahel aga
tahaks küsida

kui kindel see nüüd ikkagi on,
et sa olemas oled?

kes ütles, et oled?

mida sa oma olemasoluga peale hakkad.....

tasuta unenägusid pole olemas

autogramm

"Kallis X....mahakriipsutatud ...südameke i-täpi otsas.
Parimad soovid!
Oli väga lõbus!

Sinu
artisti nimi XXX "

sinu autogramm
sinu nimetähed
sinu antud soovid
inimesele kes ei tea kes oled sina
ja kes on ta ise

ja sa endiselt usud
et
maailm on parem koht

kui sa oled nii aus
ja kirjutad "Kallis X mahakriipsutatud ja joonistatud südameke"

ja ilma sinuta
maailm
oleks
üks igavesti tühi
kõle
ja neeetult igav koht

IMMIGRANT -2.osa

Jalutades tagasi oma varem väljaöeldud mõtete juurde, siis komistan seal postituse "immigrant" otsa, mis tegeleb
Eesti kultuurieliidi pealiskaudse kirjeldamisega põgenikuks olemise tingimustes Stockholmis. Ja uuspõgenikuks olemise tingimustest räägin ma ka.

Minu jaoks sai asi alguse Eduard Tubina kirjade lugemisega Teater.Muusika.Kinos.
Kosmopoliidiks olemine on saatus.Massiinimeseks saamine on aga õnnetute juhuste ja lolluse kokkulangemine.

Sürrealistlik luuletaja Ilmar Laaban (kes kuulus ka Stockholmi seltskonda) ütles ühes intervjuus, et kui ta sõja pärast varem Eestist lahkuma ei oleks pidanud, siis umbes 21-aastaselt oleks ta kindlasti Euroopasse õppima läinud.

Pedro Almodovaril oli vaja Madriidi jõuda, et ......no teate küll, millega ta hakkama on saanud!
"Ma kasvasin, nautisin, kannatasin, läksin paksuks ja arenesin Madridis. Nii mõndagi tegin linnaga ühes rütmis. Minu elu ja filmid on Madridiga seotud nagu käsi ja kinnas.", ütleb onu Almodovar essees "Tulla Madriidi".
Teda on kerge uskuda. Linnadel on joovastav mõju kõigele mida kunagi kirjutatakse, filmitakse või maalitakse.

Ja toetudes Jüri Ruusi kuulsale mõttele, et "COPY ja PASTE meetod on ülikooli eeskirjade rikkumine" ja toetudes oma mälule, et üliõpilase tööst copy paste`i tegemise eest auväärt õppejõud ka tagandati.....

siis

Jõuan välja oma mõtteni
Uuspõgenikel nagu me oleme, ei ole vaja ärapõgeneda, sest Tallinnas võib kohata äärmiselt kujutamisväärseid liboone ja saepurust südamega äriinimesi ja ametnikke, kes võluvate nahkhiirtena ööklubides ringi lendlevad.....kuni sa oled neile välja teinud ja jäädki unistama, et nad kunagi tagasi maksaksid....


Lähtun Ain Kaalepi mõttest Tammsaare parafraseerimisel: Ka lihtsast kojamehest saab kirjutada..kuid.selleks on vaja ülimat meisterlikkust ja sisemist suurust....
Leian, et meisterlikkuse puudumine on praegu Eestis peamine takistus normaalsete tekstide tekkimisel.
Nad ei tekigi õhust, vaid olulise ja ebaolulise äratundmisest.
VÄLISMAA on ebaoluline Eesti kirjanduse seisukohast juhul kui keegi ei taha tegeleda pagulaskirjandusega.
Pagulaste aeg on möödas....nüüd peaksid hakkama kirjutama inimesed, kes elavad Eestis ja mõtlevad Eestiga natukenegi ühes rütmis..

Ühesõnaga ei olegi vaja põgeneda New Yorki või Londonisse või isegi mitte Pariisi
Onu Almodovari järgides võib ka Tallinnas kasvada, nautida, minna paksuks ja areneda.....
Ühel hetkel kasvab kõht nii suureks, et ei mahu enam Estonian Airi turvaväravate vahelt läbi......ja kui lennukis istud, siis vajub lennuk su raskuse all ühele poole kaldu......

Ei.....mitte ka nii
Ühel hetkel tunneb Sinu linn Su ära
isegi kui See Linn on Maa
ja seal elavad ainult nukrad lehmad ja pulstunud tigedad lambad









siinkohal mängiks kõigile kuulajatele Antonio Ocasio( oli tema?) ja kohalike koostööl valminud house`i-lugu "EESTI"
"Eesti............. igatsen sinu järele" ütleb uuspõgenik selles house`i-loos.Pauside meisterlik kasutamine ja saksofooooon.
Kuula ära.
Stiilne lugu.

Kallid valijad!

Kallid valijad,


Tänan, et valisite Minu.
Minu teadmised, kogemused ja saavutused viimase 21 aasta jooksul on olnud märkimisväärsed.
Tänan teid Minu toetamise eest.
Minus ei pea te kahtlema, sest täidan kõik lubadused, mille Mina olen andnud ja ka need lubadused, mida Mina kunagi andnud ei ole.

KKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKK
Üks rahvas.Üks kohuke


RÄPPIV KOHUKE
kandidaat nr. 3984

alati Sinuga


Räpime koos: " Ka nagu Kana, joujou, Ka nagu Kahvel, Ka nagu Kana kahvli otsas, K nagu KÄPPIV-RÄPPIV KOHUKE

Räppiv Kohuke SINUGA

rõõmus ja mures

ALATI



KKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKK

armastusega
sinu armas RÄPPIV KOHUKE




p.s ja mina olen RÄPPIND avalikult juba pool aastat vähemalt

LAMMAS

Noh...mis loete seda blogi jälle?
Midagi paremat ei ole teha või?
Tahate, et ma oleksin originaalne ja viskaks muudkui ühe metafoori teise otsa....

A mai viitsi
mai viitsi
mai viitsi

Arvutid on nõmedad. :D
Ostan kirjutusmasina.
Siis te ei saa mind lugeda.
Ongi parem.

Loete äkki siis väärtkirjandust.
Ah...võite koomikseid ka tshekkida- ma teen seda ise ka.

Muljed on saamatud.
Mõtted on nagu lambad, mida Sa unenägudes kunagi ei näe, sest unenägude stsenaariumite kirjutaja ei taha klisheedesse kalduda ja sellepärast ei näegi Sa unes lambaid.

Kas pole kurb?


ja siit tuleb Sulle unemuinasjutt: ANTON NARI LIVE...laivis noh


Lambatall jalutas digifotokas kaelas mööda Londoni linna ja vaatas kuidas tänavatel sagis multikultuurne seltskond: aafriklased, asiaadid , mulatid, juudid, araablased , inglased.....
Lammas seisatas rahulolevalt,nuusutas õhku ja teatas puhtas inglise keeles :" Küll on hea olla valge!"....siis läks lambatall shoppama , õõtsus kaks ööd järjest ööklubides ja ühel ööl kui tal süda väga paha oli....
otsustas ta oma elu kardinaalselt muuta.
Ta astus juuksurisalongi ja nõudis et ta mustaks värvitaks.
BLACK PLEASE kõmistas lammas üle salongi.
YES, SIR, BLACK IS THE NEW WHITE NOWADAYS....
Lammas värviti mustaks James Browni muusika saatel.
Ja kui lammas juuksurisalongist välja astus, et alustada oma elu kõige õnnelikumat päeva.....
värvus taevas äkki ähvardavalt mustaks ja sadas sada päeva järjest....

häälduz

Oma bhikkadel mhõtte ja ekshirhännagutel olen taban`d end mõtlemazt häälduzbrobleemide peale.....

Gui ` ma girjutan nagu viimahne imbhetshill vhõi mohikkaanlane ziiz duleneb see mhu vajaduzest laiendada izeenda mõttelizi biire ja gatsetada mõningaid theile aruzaamatuid eggsberimente........

Varstti duleb deile vaztu geegi ges räägipki nii ja zee aek on suhteliselt gäegakatzutav......

uuz aek nõuab uuzi inimezi
aga uued inimezed on üzna hirmuärattavad

ma dahaks ett see geel ei levikz eritti gaugele
eezti geel on liiga iluz ett seda nii hullugs muutha

agga väigesed errorid zuhtlevad nii

Ärrge gülastage hambaarzti
ja ärge mõelgge nii naggu mina

öösel

Eile öösel istusin ühe sõbraga jõe ääres ja arutasin maailma asju.
Peamiselt neid "oma väikese maailma" asju, kuid tuleb ette hetki kui mõtiskleme suure maailma üle.
Oleme ikkagi noored inimesed ja meile meeldib öösel ringi hiilida.

Ma ei ole arvet pidanud kui tihti ma jõe äärde satun, kuid kui jõel oleks kõrvad, siis ta voolaks kindlasti kusagil mujal. Kõige veidram on see, et jõgi voolab tagurpidi - lõuna suunas.
Meile põhja poolt tulnutele voolab jõgi valesti. Samal ajal suubuvad aga Põhjarannikul kõik jõed suurde merre põhjasuunas.Seda pani tähele mu tundliku pilguga sõber.

Inimesed on ka nagu jõed, kes teel merre korjavad kaasa puulehti ja muud sodi enne kui nad kõiksusesse lahustuvad.
Öösel jõe ääres on juttu ajavad inimesed.
Üksildased inimesed.
Pidutsevad inimesed.
Veidi eemal peavad kassid jahti ilma, et jõe voolusuund neile eriliselt korda läheks võis siis sätendav kasiino
ja valesti pargitud autod.

Milline uskumatult kahepalgeline linn ja milline lainetav südamaa siirus, naiivsus ja usk ilusate asjade võlujõudu...

Iseenesest mõistetamatu

Iseenesest ei juhtu mitte midagi
Miks ma seda ei usu
Kui midagi juhtub, siis just iseenesest
Sinust
Sinust endast, kes sa oled ISE
Vahel isekas
Vahel isetu
ka
iseenesestmõistetav
kuid
peamiselt oled Sa iseenesest mõistetamatu
////////////////////////////
ja just neil põhjustel peaksid maailma grafitid
reklaamplakatid
raamatud
kontserdid
filmid
teatrietendused
otsima Sind tagasi


sest
need
kes kord leitud
armastavad kaduda

Oli see saabuv või lahkuv lend?

Kõigepealt astud sa lennujaama.
Seisad närviliselt inimeste vahel, kes hoiavad käes kohvreid, käekotte, mappe, hamburgereid ja pepsi-topse.
Tõstad pilgu kõrgemale ja näed vilkuvat tablood.
Poiss, kellel on kapuuts silmini jookseb sinust klapid peas mööda.
Beebi avastab oma häälepaelad ja ema paneb lapse nööbid kurguni kinni, et sealt hääl välja ei tuleks.

Sinuni jõuab popcorni aroomi ja oma meiki peeglist kontrolliv daam saadab endast laiali pafüümisignaale.
Hugo Boss saadab ootesaali teisest nurgast sama agaralt vastu.
Saali keskel parfüümipilved kallistavad üksteist ja mitut inimest tabab ootamatu köhahoog.

Mobiiltelefonid inimeste kottides ja taskutes saadavad SMS-e ja võtavad neid innukalt vastu.

Sa ei taha neist mitte kellegagi rääkida.
Nemad ei taha sinugagi.
Neile on perekond ja koer hüvastijätuks lehvitanud.
Ja kusagil tuleb neile keegi vastu.
Ja kogu nali algab uuesti.
Igasse kohtumisse on peidetud lahkumine.

Iga samm kellegi juurest ära on samm kellegi suunas.
Ja iga nali, mis lõpeb, algab kusagil sinu jaoks uuesti, aga teistmoodi.....

Ja sul ei oleks ju ühtegi pildialbumit kui kõik lahkumised ja kohtumised oleksid olnud needsamad.......

Svensk musik

K´ule võta see blaat ära
pane see blaat mäng`ima

jajah

seesama

K`ule tule k`õlari eest ära
mai kuule

takk sa mykke

björn ja agnetha mudku tantsiks praega

jajah

milleks rootsist snüüsi

kui on

stokhollmi kruiisid

ja


vapustav

tantsupõrandaid segiraputav


jumalik

unustamatu


rootsi electro



stureplan
stureplan


mis on su mästerplän
och
mis sa täna õhtu teed

sisekujundus-ilusa kodu alus

"Kui me oleme mõne looma unenägu-mis siis saab, kui see, kelle unenägu me oleme, näeb õudusunenägu....."
Sellise retoorilise küsimuse esitas täna teetassi taga kuulus psühholoog-mitmetes mainekates teadusajakirjades teadusartikleid avaldanud Kelli G, kes muuseas ei ole Ali G abikaasa.

Ma ei ole teile oma sõpru tutvustanud, kuid Kelli G kui tulevane Nobeli preemia laureaat on siski tutvustamist väärt. Ka mina olen kunagi Nobeli preemia autasustamistseremoonial, sest tõele au andes need 10 miljonit rootsi krooni ei jookse mööda külgi maha.

Probleem seisneb nimelt selles, et ma ei ole veel suutnud keskenduda, kas soovin võita Nobeli preemia, Kuldse Palmioksa, Hõbekaru või Rukkilille teenetemärgi.

Kallid sõbrad, kõik algab ikkagi sisekujundajast.
Kui sisekujundaja on sinu majas otsustanud, et kõik toad tulevad ookersinised, siis ei saa kohe mitte Rukkilille teenetemärgi teed minna.Punase seinaga sobib muidugi hästi Kuldne Palmioks ja Oscar ning Hõbekaru või Kuldkaru sulni välimuse tooks esile ehk kollane värv.
Nobeli preemiaga on siiski kergem kodu sisustada....saab osta kodumasinaid ja palgata aiapäkapikke.
Kümne miljoni eest ehk aiapäkapikud isegi tuleks frakis tööle?
Olen kuulnud, et ka Grammydele saab spetsialiseeruda, kuid austusest eesti heliloojate vastu ei hakka ma kiusu ka ajama.

Jään siiski Nobeli juurde.
Ei tasu unustada, et Anton Nari on sõbralik ja heatahtlik inimene, kes ei soovi mitte midagi halba, vaid kaunist sisekujundust.

Saaks kuidagi Zadie Smithile jala taha panna.
Peaks Zadiega arutama mis siis lõpuks saab.
Ta juhib 1:0.

Mitte kauaks.
Anton teeb trenni.

kujutlusvõime meister

Ma nägin täna ballettmeistrit jalutamas sadamateatri juures.
Ta vaatas jõge ja maad täpselt sellise pilguga, et mulle tundus , et ta suudab visualiseerida oma ideid.
Võib-olla ta ammutas lihtsalt inspiratsiooni uue balleti jaoks.
Ikkagi see on imetlusväärne kui üks inimene suudab tühjal maalapil näha peaaegu, et tervet La Scala ooperiteatrit.

Visualiseerimise meister.
Ütlen ausalt, et kui mul eelmisel aastal kopsupõletik oli, siis kuulsin tühjas toas sümfooniaorkestrit mängimas.
Seda ei ületa siiani miski.
Kus te olete...need, kes tühjuses VEEL MIDAGI näevad?

Mulle te meeldite.
Veidrik või mitte, aga ma umbes ehk isegi aiman, mis laadi sähvatused ballettmeistri peast läbi käisid.

väike haikala

elas kord väike haikala.
tal olid suured ja koledad hambad.
aga ta ei osanud nendega hammustada.
ei tahtnud ka hammustada.
aga kõik kes väikest haikala ookeanisügavustes silmasid mõtlesid , et oi oi kohe kasvab ta suureks haikalaks ja hakkab hammustama.
väike haikala ujus sihitult ookeanis ringi ja oli väga kurb.
väike haikala kohtas meritähte.
meritäht oli ka väike, aga väga kuri.
meritäht mõtles, et kui temast ei saa ookeani kuningat, siis midagi on valesti.
väike haikala vaatas meritähte ja mõtles miks küll tema ei taha ookeani kuningaks saada.
kui vana haikala kord hinge heidab, siis peab tema -väike haikala asuma uueks kuningaks.

a ma ei taha
otsustas haikala


tahan bändi teha
tahan joonistama õppida
tahan päevitada ja tekiilat juua

väikese haikala unistus sai ühel päeval teoks
sest ta tahtis seda väga
ja pingutas selle nimel

väike haikala sai suureks
meritähest sai kogemata ookeani valitseja

kuid väiksel suurekskasvanud haikalal oli oma maja palmisalus
kus ta tekiilat jõi
ja päikeseloojangut maalis
vahel mängis kitarri ka

sest et vee pealt on päike hoopis teistmoodi
kui vee alt



























.