alabama

"Päriselt vaba", ütles Rousseau, "on see, kes soovib seda, mis on talle jõukohane, ja teeb seda, mida soovib."
Kas tõesti?
Teel Toompeale laulis üks poiss, kes ei olnud oluliselt must vanem "Sweet home Alabamat"-ta mängis endale saateks kitarri.
Pole halb.
Sel korral päästis ta mu päeva.
Taaskord olen ma veendunud, et halb muusika mõjub palju veenvamalt kui hea luule.
Halva muusika nautimiseks on vaja vaid meeleolu, aga head luuletused nõuavad rohkem armastust kirjatähtede vastu ja nende liikumise tunnetamist.
Muusika peale võib koer ka saba liigutama hakata.
Luule on aga eksklusiivselt inimestele, raskesti mõistetav, kuid kindlasti mitte halvem kui õnnestunud või ebaõnnestunud muusika.
Luuletuste kirjutamise juures on aga üks väga mõnus kaasnähe-nad annavad vabaduse, mida mõni saab muusikast ja keegi teine hoopis kunstist.
ja üleüldse teevad inimesed seda, mis neile jõukohane on.
Kuid ikkagi ma olen üllatunud, et muusika väljendusjõu kõrval on luule kuidagi nõrk.
Muusika on universaalsem-haarab rohkem inimesi.
Luuletused nõuavad süvenemist ja tegelikult ei tule sõnade valdamise kunst kahjuks.
Näiteks kohtusaalis või näitelaval ei pääse balalaika mängimisega......päris elus tuleb rääkida ka.

Ja see kes osavalt sõnu ritta seab---eks neid täisabasid usutakse rohkem ka.
Kahjuks või õnneks.