IMMIGRANT -2.osa

Jalutades tagasi oma varem väljaöeldud mõtete juurde, siis komistan seal postituse "immigrant" otsa, mis tegeleb
Eesti kultuurieliidi pealiskaudse kirjeldamisega põgenikuks olemise tingimustes Stockholmis. Ja uuspõgenikuks olemise tingimustest räägin ma ka.

Minu jaoks sai asi alguse Eduard Tubina kirjade lugemisega Teater.Muusika.Kinos.
Kosmopoliidiks olemine on saatus.Massiinimeseks saamine on aga õnnetute juhuste ja lolluse kokkulangemine.

Sürrealistlik luuletaja Ilmar Laaban (kes kuulus ka Stockholmi seltskonda) ütles ühes intervjuus, et kui ta sõja pärast varem Eestist lahkuma ei oleks pidanud, siis umbes 21-aastaselt oleks ta kindlasti Euroopasse õppima läinud.

Pedro Almodovaril oli vaja Madriidi jõuda, et ......no teate küll, millega ta hakkama on saanud!
"Ma kasvasin, nautisin, kannatasin, läksin paksuks ja arenesin Madridis. Nii mõndagi tegin linnaga ühes rütmis. Minu elu ja filmid on Madridiga seotud nagu käsi ja kinnas.", ütleb onu Almodovar essees "Tulla Madriidi".
Teda on kerge uskuda. Linnadel on joovastav mõju kõigele mida kunagi kirjutatakse, filmitakse või maalitakse.

Ja toetudes Jüri Ruusi kuulsale mõttele, et "COPY ja PASTE meetod on ülikooli eeskirjade rikkumine" ja toetudes oma mälule, et üliõpilase tööst copy paste`i tegemise eest auväärt õppejõud ka tagandati.....

siis

Jõuan välja oma mõtteni
Uuspõgenikel nagu me oleme, ei ole vaja ärapõgeneda, sest Tallinnas võib kohata äärmiselt kujutamisväärseid liboone ja saepurust südamega äriinimesi ja ametnikke, kes võluvate nahkhiirtena ööklubides ringi lendlevad.....kuni sa oled neile välja teinud ja jäädki unistama, et nad kunagi tagasi maksaksid....


Lähtun Ain Kaalepi mõttest Tammsaare parafraseerimisel: Ka lihtsast kojamehest saab kirjutada..kuid.selleks on vaja ülimat meisterlikkust ja sisemist suurust....
Leian, et meisterlikkuse puudumine on praegu Eestis peamine takistus normaalsete tekstide tekkimisel.
Nad ei tekigi õhust, vaid olulise ja ebaolulise äratundmisest.
VÄLISMAA on ebaoluline Eesti kirjanduse seisukohast juhul kui keegi ei taha tegeleda pagulaskirjandusega.
Pagulaste aeg on möödas....nüüd peaksid hakkama kirjutama inimesed, kes elavad Eestis ja mõtlevad Eestiga natukenegi ühes rütmis..

Ühesõnaga ei olegi vaja põgeneda New Yorki või Londonisse või isegi mitte Pariisi
Onu Almodovari järgides võib ka Tallinnas kasvada, nautida, minna paksuks ja areneda.....
Ühel hetkel kasvab kõht nii suureks, et ei mahu enam Estonian Airi turvaväravate vahelt läbi......ja kui lennukis istud, siis vajub lennuk su raskuse all ühele poole kaldu......

Ei.....mitte ka nii
Ühel hetkel tunneb Sinu linn Su ära
isegi kui See Linn on Maa
ja seal elavad ainult nukrad lehmad ja pulstunud tigedad lambad









siinkohal mängiks kõigile kuulajatele Antonio Ocasio( oli tema?) ja kohalike koostööl valminud house`i-lugu "EESTI"
"Eesti............. igatsen sinu järele" ütleb uuspõgenik selles house`i-loos.Pauside meisterlik kasutamine ja saksofooooon.
Kuula ära.
Stiilne lugu.