Imede Aas

Jänes tegi kõigepealt ühe silma lahti ja siis teise ja siis avastas ta tõe.
Jänes oli kokku surutud kitsasse pappkasti ja oi kuidas jänes ei suutnud ära imestada kuidas ta sinna pappkasti sattunud oli.
"A võib-olla rööviti mind une pealt?" , arutles jänes ja haigutas.
"Ei, see pole võimalik - olen kerge unega loom...arvatavasti pandi mu joogi sisse unerohtu, sest ise omal neljal vabal käpal ma siia kasti küll ei roninud!", otsustas jänes ning asus end jõuga kastist vabastama.
Tal õnnestus osavalt pappkasti kaane alt välja piiluda.
Õnnetuseks märkas jänes , et istub pappkastis furgoonis ja tema ümber on sadu pappkaste magavate jänestega.
Jänes karjatas.
"Me oleme vangis!", kiljus ta ja äratas üles lähedal magavad jänesed.
Kaks kõõrdis silmadega jänest heitsid talle kaastundliku pilgu.
"Me sõidame autogaaa.Ütle kui palju kordi saavad jänesed oma elus sõita autoga, ah?!"
Pappkastid hakkasid kahtlaselt müdisema-tundus, et suurem osa jänestest oli üles ärganud ning uudistas
uneseguste silmadega kummalist vaatepilti furgoonautos, mis ei olnud sugugi paigal , vaid kihutas läbi maanteeaukude.
Auto peatus järsult ning jänesed paiskusid üksteise otsa koos kastidega, mis nii mõnegi jänese peaaegu lömastasid.
Furgooniuksed avati ning helesinises ülikonnas mees, kes hoidis käes champagne pokaali teatas sädistaval toonil: "Nii jänkukesed, siin on teie uus kodu - Imede Aas, kepselge rõõmsalt ringi ja näete siin on teile korvid shokolaadimunade jaoks".
Jänesed olid pehmelt öeldes pahviks löödud.
Imede Aasa kohal lendlesid silma pilgutavad liblikad ja kõikjal hõljus magus aroom.
Imede Aasal paistis olevat igavene kevad.
See oligi täiuslik jäneste aas.
Jänesed hüppasid furgoonautost kahtlustavate nägudega maha.
Helesinises ülikonnas mees naeratas kuldhammaste välkudes ja jagas jäneste vahel laiali korvid.
"Nii jänkukesed-teie uus amet on shokolaadimunade kogumine ja hõbepaberisse pakkimine.Vabal ajal võite lahkesti kasutada Imede Aasa ujumiskohta ja rannatoole."
Kõige esimesena üles ärganud jänes kortsutas kulmu ja tõstis häält:" Härra SeejaSee palun olge nii lahked ja viige meid tagasi meie kodumetsadesse."
Üks väike jänes alumisest pappkastist piiksus ." Jänesed ei käi ju üleüldse ujumas!".
Härra SeejaSee naeratus ei kustunud hetkekski näolt.
"Ma olen ka selle peale mõelnud, kallid jänesed. Siin on teile igaühele isiklik televiisor ja arvuti.
Nende abil saate suhelda välismaailmaga."
"Miks te arvate härra SeejaSee, et jänestel ei ole elu ja, et te peate meid öö hõlma all Imede Maale viima?"
"Kallid jänesed!", alustas härra SeejaSee pidulikult "Imede Aas on jäneste maapealne paradiis, siin töötamine on suur au".
Jänesed jagunesid omavahel jutttu ajades mööda Imede Aasa laiali ja tagusid jalgadega karikakraid ümber, aga kuna karikakrad olid plastmassist, siis ei juhtunud nendega midagi.
Härra SeejaSee surus ühe jänese käppa , lehvitas armastusväärselt ning saatis autopeeglist õhusuudlusi.
Jänesed olid omapäi Imede Aasal.

Nad ei huvitunud eriti shokolaadimunade korvidesse korjamisest, vaid korjasid maiustusi otse hammaste vahele.
Alguses oli päris mõnus shokolaadi maitsta, kuid siis hakkas süda läikima ja jänesed kukkusid üksteise järel väsinult Aasale nagu küpsed õunad.

Haned lendasid kolmnurgas üle Imede Aasa.
Haned lendasid pappkastide sees, nii, et ainult pea ja tiivad paistsid välja.