Põhjustest Miks Mõned Inimesed, Keda Sa Nägid Enam Tagasi Ei Tule

Asjalood on nii, et vahetevahel inimesed käivad ringi pea laiali otsas ja kaotavad üksteist ära.
Vahetevahel suudavad nad üksteist ka üles leida, aga see on lihtsalt üks suur vedamine.
Satelliitfotod näitavad ära küll kõrbed ja ookeanid, kuid inimesest tekkivad pisikesed ülbed täpid jäävad nähtamatuks.
Katustel on teine lugu-sealt võib ülbete täppide liikumist rahulikult vaaadata ja nende kaootilise liikumise üle imestada.
Ega see nii kaootiline olegi.
Kui natuke süveneda, siis võib märgata, et inimeste liikumisel on kindel muster. Selleks on treenitud silma vaja.
Vahel liiguvad nad ringidena, vahel pisikeste peenikeste joontena, vahel päripäeva ja vahel vastupäeva.
Miks on nii, et kui üks ülbe täpp, kes lähedalt vaadates osutub täitsa huvitavaks ja kenaks inimeseks kaob lihtsalt ära just siis kui sa seda üldse oodata ei oska.
Siis tuleb silmad kinni panna ja ta ära unustada.Kas tõesti? Linnulennult on see inimene ju väike ja mõttetu sebiv täpp.
Vahel tuleb lihtsalt äkseptida riälitit ja aru saada, et mõned ülbed täpid su elus ei tule enam kunagi tagasi. Ma mõtlesin hiljuti miks see nii on.
Maailm käib ringiratast.Tore. Ja see ülbe täpp asub teisel pool maakera.
Ja siis mõtlesin veel, et kui need täpid, kes siinsamas mu ümbruses ringi häkivad nii KAUGEL asuvad ja omavad kalduvust mitte tagasi tulla, siis see ongi sellepärast, et nad pöörlevad koos maakoorega minust mööda.
Täpselt sama efekt tekib ka eskalaatoril.
Joooksed ja jooksed....aga ikka seisad paigal..........
Täpid täppideks.
Peaasi, et iseennast ära ei kaota.