sissejuhatus üksindusse

Aristoteles arvas, et inimene on "ühiskondlik loom."
Kallis Aristoteles on millestki valesti aru saanud- enamus inimesi on "ühiskondlikud loomad" ja seda üldse mitte suuremat osa oma ajast.
Mõningaid inimesi siin planeedil kannustab soov teiste eest peitu pugeda-elada üksikul saarel või kosmoses, töötada raamatukogus, kus keegi raamatuid laenutamas ei käi või tootmisliinil, mille lindil liiguvad kalakonservid, millele inimestest irdunud "ühiskondlik loom" lööb skumbria-templi.
Üksindus on privileeg ja mitte kõigil pole õnne seda nautida.
Üksinduses omandab maailm avarad mõõtmed, kuid ehk mitte kõigi jaoks, vaid neile, kes on vabatahtlikult selle valinud.
Üksindusi on mitut sorti-vabalt valitud "religioosne üksindus" või sunnitud üksindus "vangistus" või
sisemine "üksindus"-äng keset rahvahulka.
Üksindusi on ajutisi ja pikaajalisi.
Üksildane on aga midagi enamat, see ei ole enam üksi inimeste seas, vaid üksi kõigi maailma mõtete seas.
Ma ole üldse kindel oma kasutatud sõnade paikapidevuses, sest ega ma seda nii hilisel kellaajal ei üritagi.

Üksinda maailmas olla võib tähendada lõputut võitlust, kuid kui kõik inimesed on tegelikult üksinda, siis on kõigil ka oma võitlused selle üksinduse vastu või selle poolt.
Üksinduse eest põgenejaid kohtab igal sammul, samas kui üksindusse põgenejaid veidi vähem.
Kas enda eest ära joostes otsivad inimesed iseenda eest varju või vastupidi "taanduvad nad oma sisemisse tsitadelli".(selle mõiste laenasin Harvardi professorilt)

Üksi olles ei pea maailmale vastanduma, vaid omaetteolekus võib saada maailma väärtuslikuks osaks.
Mõtlevaks inimeseks.
Väärtuslik olemiseks peab omama väärikust-ma tahaks julgeda nimetada seda inimväärikuseks.
Väärikus tekib aga teadmisest "oma väärtusest inimesena".Või ei teki.
Robinson Crusoe oleks enda kohta palju vähem teadnud kui ei oleks sattunud juhuslikult üksindusse.
Isegi kui "üksindus juhtub Sinuga neljapäeval", siis alati tuleb kusagilt ootamatust maailma otsast keegi Reede, jõllitab sulle uudishimulikult silmi pilgutades otsa ja häirib Sinu üksinduse rutiini.
Reedega ei pruugi enam tulla laupäeva.
"Ühiskondlik loom" sinus võtab Reede oma sõbraks.
Oletame, et Sina ja Reede olete nüüd sõbrad.
Mil viisil nüüd üksindus jätkub?
Üksindus väheneb.
Jälle üks inimene rohkem kellega arvestada.
Kui Reede lubab Sulle laupäeva ja pühapäeva veeta üksi, siis on ta hea sõber.

Vaatame nüüd tagasi möödunud päevale----
Tegutsevaid inimesi on nii palju, kes tormavad mobiiltelefonidega ringi ja jagavad käsklusi nii oma eraelus kui ka
professionaalses elus.Tegutsedes üritatakse luua endale väärikus ja kindlustada ellujäämine omasuguste seas.
Ometi on selles tänaval liikuvate inimeste seltskonnas nii palju üksindust, et ükski tänavamuusik ei tundu nende "endi eest põgenejate" kõrval enam üksildane inimene.Kuid mitte kunagi ei tasu kõrvale heita võimalust, et ma eksin.Ei näe inimeste pähe ja nende peakolust läbi, mis mannavahu-mõtteid nad produtseerivad.

Inimesed hoiavad kokku, et tähistaevas neile hirmutav ei tunduks ja külm ilm.
Selle üksinduse peletamiseks on leiutatud linn, kus on tuled, mis öösel maailma lausa pimestavalt valgustavad.
Öö on ju üksinduse kõige võimsam relv , et ka üksindust kartvaid inimesi hirmutamas käia.
See, kes teab, mis on üksindus ja see, kes üksindust ei karda on aga maailma kõige seltskondlikum inimene.
Tal on ka üksinduse seisundis suurepärane seltskond käepärast.
Tema ise.