Hommikueine minu juures

Kallis sõber Truman Capote, palun räägi neile, mis toimub.
Tru man, be true......be true, man.
Kuidas Sa alustasid raamatut "Hommikueine Tiffany juures"?

Umbes nii.......härra Capote( mitte Capone!) süütas sigarillo ja kummardus kirjutusmasina kohale..........

IKKA JA JÄLLE KISUB MIND TAGASI PAIKADESSE, KUS OLEN ELANUD, NII MAJADESSE KUI KA NENDE LÄHEDUSSE.
NÄITEKS NEW YORGI EAST SIDE`IS SEITSMEKÜMNENDATE TÄNAVATE KANDIS ON RUSKEST LIIVAKIVIST MAJA, MILLES SÕJA ALGUL OLI MU ESIMENE KORTER.
ÜKSAINUS TUBA AJAST JA ARUST MÖÖBLIGA:DIIVAN JA KÕHUKAD TUGITOOLID, POLSTERDATUD NIISUGUSE KENTSAKA PUNASE SAMETIGA, MIS AJAB NAHA KIHELEMA JA TOOB MEELDE RONGISÕIDU PALAVAL PÄEVA.KROHVITUD SEINAD OLID VÄLJASÜLITATUD TUBAKA VÄRVI.
KÕIKJAL, KA VANNITOAS RIPPUSID ROOMA VAREMETE PILDID, MIS OLID AJA JOOKSUL PRUUNIKS JA LAPILISEKS MUUTUNUD.AINSA AKNA TAGA SEISIS TULETÕRJEREDEL.ENT OLI KUIDAS OLI, IGA KORD KUI MU KÄSI TASKUS KORTERI VÕTME PEALE SATTUS, TUKSATAS MU SÜDA ÄREVALT: KÕLE KÜLL, AGA IKKAGI MINU ESIMENE OMAETTE ELUKOHT; SEAL OLID MU RAAMATUD, SAMUTI TOPSID TERITAMIST OOTAVATE PLIIATSITEGA; NAGU MULLE TUNDUS---KÕIK, MIS VAJA, ET KIRJANIKUKS SAADA.
JA JUST SEDA MA TAHTSIN.


Mr. Capote: Küll sul on veider nimi!!! Haha. Erakordselt naljakas nimi.

Anton Nari: Mõtled vist mu allkirja?

Mr. Capote: Sul on kummaline nimi. Andestust tüdruk, kuid kas su vanemad armastavad Bollywoodi?

Anton Nari: Keeruline küsimus.Võin ma helistada sõbrale? Jah...mu vanemad on into movies.

Mr. Capote: Kuule tüdruk....kui sulle filmid meeldivad, siis ära kirjuta.Vähemalt mitte kohe.
Tavaliselt nad muudavad filmistsenaariumid koletislikuks.Nägid, mis juhtus mu raamatuga?
Film........kohe nad tegid sellest filmi.Audrey Hepburn on kena, kuid tõepoolest........see ei ole SEE, millest kirjutasin. Tõeline elu on alati tõelisem kui kirjandus ja film , mis on mõnus meelepete popkorni ja coca-cola kõrvale.

Anton Nari:Oh I see........kas ei ole siis film, elu ja kirjandus üksteise peegeldus?


Mr. Capote: See on sinu sisetunde küsimus. Sa lähed välja TÄISPANGALE, sest vaid nii tehakse kirjandust.
Unusta ära magedad, andetud, proportsioonideta metafoorid.Sa ei hakka ju ometi reklaamipauside disaineriks?!
Oh my goodness.... sul ei ole lihtsalt mitte midagi kaotada

Anton Nari:Peale iseenda?

Mr.Capote: See pole võimalik...vaata......kõigepealt vaheta vaatepunkti. Sa räägid mägedest, meredelt, suurtest linnadest nagu New York ja kõrbetest nagu Sahara ja siis ehk taipad, et koht on alati seesama.


Anton Nari: Milline?


Mr.Capote: Ma ei tea milline, selleni pead ise jõudma.
Miks sa ei küsi KUS?


Anton Nari: Where?????

Mr.Capote: IN YOUR HEART