American in Paris

Ärkasin.Külmavärinad.
Linnud ruigasid puu otsas.
Kuradi linnud, kui te mu kodulehekülge külastate ja teil on vähegi kaastunnet...palun...BE SILENT.
PLEASE DON`T DISTURB.
Tänan.
(See, et kajakad vahel öösiti üleval on, olen juba ärganud-esimesed kajakad kiljuvad juba kell neli hommikul )
Tuvid on uudishimulikud-vahetevahel käivad nad nokaga vastu akent toksimas ja piilumas.
Kui ma siis akna juurde tulen, et tuvi külla kutsuda ja talle kui kutsumata külalisele Gevalia kohvi pakkuda, lendab loll lind tiibade laperdades ja arusaamatult omaette podisedes minema.
Üldiselt tuvidel on praegu deitimise aeg-sellepärast ehk nad enam minu aknalaual jõllitamas ei käigi.
Kes linde jälginud on, teab millest ma räägin.
******
Ma ei tahaks siin vaakumis kirjutada endast.
Ma tean, et miljarditel inimestel maailmas on poogen sellest, kes olen mina.
Naljakas on see, et miljardid inimesed maailmas köidavad mind väga.
Ma olen inimpervo.
Hoidke must kaugele-kaugele.
Näen teis kõigis midagi võluvat ja erilist-thank god, et ma ei ole Leonardo da Vinci-kardan, et Mona-Lisa oleks juba ajalugu.Hö-hö.
Joonistada ma ei oska nii hästi kui võiks,aga ma vahetevahel hangin sõpru maalikunstnike, grafitikunstnike või moekunstnike seast.Kunst ja söömine on asjad, mis mulle eriti eriti korda lähevad-paradoksaalsel kombel ei ole ma veel nii paks ja hirmuäratav kui ma tahaksin olla-rääkimata kunstiandest.
Käisin kunagi lapsena Sally Stuudios,mida juhatas keegi leekivpunase peaga tädi Anneli-Sally oli tema koera nimi.
Koer oli dogi.Koer armastas poseerida.
Väga tihti joonistasime kunstitunnis dogi, kes tegelikult salaja magas.
Tulin kunstiringist ära, sest kuigi mu tööd olid "fantaasiarikkad" käis mulle närvidele, et ema mind kunstiringi tõi.
Ma tahtsin olla "independent girl".
Nojah.
11-klassis käisin klassiekskursioonil Peterburis.
Kui ma ermitaazis ringi käisin....armusin.....lõplikult.Vaatasin mõtliku näoga maale.Leonardo da Vinci Madonna Littat nähes hakkas valus ja ebamugav.Samal ajal olin võlutud.
Ma ei tea miks. See maal ründas mind eriti karmilt.
Alles hiljem kuulsin, et Madonna Littat peetakse üheks väärtuslikumaks maaliks Ermitaazis.
Madonna the Bitch.
Kuidas saab keegi inimest nii ilusaks ja salapäraseks maalida.Miks Madonna laps nii väike ja tige välja nägi?
Kuidas ta seda tegi?!!!
Küsimusi oli mul 17-aastasena seal muuseumis ringi häkkides sadu.
Minu paralleelklassi kunstiõpetaja nõustus muga kahekesi ka Gauguini ja Picasso maale uurima tulema.
Samal ajal otsustasid mu klassikaaslased minna Peterburi tänavatele shoppama ja McDonaldsit otsima.
Minust sai aga sellest hetkest kunstijünger.
Ja võib-olla just siis hakkasin ma mõistma,et pean rohkem teada saama.
Ma olin uudishimu kuubis.
Ma olen seda siiamaani, sest tundub..aga võib-olla ma eksin......et ma olen näinud ilusamaid inimesi kui seda on mistahes da Vinci maal.
Ainus probleem-keegi polnud neid veel igavikku üles tähendanud.
Küsimustest mis mul sellega seoses pähe tulid-räägin mõni teine kord.



God made everything out of nothing, but the nothingness shows through."

Paul Valery